24
Jezu ẽsemãtopõpyry ropa poko
(Mat 28.1-10; Mak 16.1-8; Jo 20.1-10)
Morarame nomĩkome tõmehse ahtao pakeimo nohpo tõ toytose ropa zonẽtopõpyry pona. Tynyrihpyrykõ typoxinẽ tarose eya xine Jezu ekepyry popatohme tyya xine. Mame toeporehkase toto Jezu zonẽtopõpyry pona. Mame zonẽtopõpyry apuru topu tysyryhmase tonese eya xine. Naeroro tomõse toto. Yrome tosẽkõ Jezu ekepyry onenepyra tokurehse toto.
—Otarah koh nexiase? tykase toto oseya rokene. Mame tuaro pyra toto ahtao ro, mõtoino rokẽ asakoro orutua kõ tõsenepose eya xine. Zupõkõ karimutume kynexine. Saereh ãko sã kynexine. Tõserehse toto mokaro eneryke tyya xine. Tupueh tykase toto nono pokoxi. Mame ynara tykase mokaro eya xine,
—Oty katoh aẽsemamyhpyry ropa zupĩko matohu zonẽtopõpyry ao? tykase toto. —Taro pyra mana. Tõsemãse ropa mana. Aomihpyry poko wenikehpyra ehtoko. Karirea poro tahtao ynara nase ynororo onetarykõme, “Ritonõpo poe Kapu ae Ayhtohpyry ekarõko mã toto iirypyrymãkomo a. Wewe pokona exixihmãko mã toto. Morarame ẽsemãnõko ropa mana oseruao tõmehse ahtao,” nase ynororo oya xine, tykase toto eya xine.
Mame moro poko tuaroh tykase toto Jezu omihpyry poko. Zonẽtopõpyry poe toytose ropa toto. Emero tynenehpyrykõ poko tokarose eya xine 11mãkomo a, imarõkomo a roropa. 10 Maria Matarena a turuse toto emero, Joana a roropa, Maria a roropa Tiaku eny a. Imehnõ nohpo tomo a roropa Jezu poetory tõ turuse tynenehpyrykõ poko. 11 Yrome,
—Ajohpe matose, tykase rokẽ toto, zae aomirykõ ehtoh onenetupuhpyra toexirykõke. 12 Mame Peturu towõse. Tururume toytose ynororo zonẽtopõpyry pona. Toeporehkase tahtao tupueh tykase zaka tõsenuhmatohme. Kamisãpo karimutumã rokẽ tonese eya, Jezu pyra. Morotoino toytose ropa tosaka. Tynenehpyry poko toemynyhmase ynororo yronymyryme.
—Otara toehse Jezu ekepyry nae? tykase ynororo tyya rokene.
Sẽ nase Emausopõkõ poko
(Mak 16.12-13)
13 Mame moro ẽmepyryae ro Jezu poetory asakoro ytõko kynexine Emauso pata esemary ae. Emauso Jerusarẽ poe moe exiry 10 kirometurume kynexine. 14 Oturũko toh kynexine tynenehpyrykõ poko, tynetahpyrykõ poko roropa. 15 Mame autururukohtao ro Jezu toytose eya xine toto maro toytotohme. 16 Enẽko ro toh kynexine repe, ahnome rokẽ ekarõko toh kynexine, imehnõme rokene. 17 Ynara tykase Jezu eya xine,
—Oty poko oturũko matou? Oseosezuhnõko oytorykõme? tykase ynororo eya xine. Emytykõ akye pyra kynexine.
Mame totypohse toto, toemynyhmarykõke. 18 Mame Kereopa a Jezu tozuhse. Ynara tykase ynororo,
—Ko! Jerusarẽpõkõ emero zuaro senohne ehtopõpyry poko. Otarãme omoro rokẽ mase zuaro pyra Jerusarẽpõkõ nyrihpyry poko, tykase ynororo Jezu a.
19 —Otara? tykase ynororo. Mame ynara tykase toto eya,
—Jezu Nazarepõ poko oturũko ynanase. Ritonõpo poe urutõme nexiase. Orẽpyra aomiry nexiase Ritonõpo a, ahno a, enara. Orẽpyra inyrityã roropa nexiase. 20 Yrome Ritonõpo maro oturuketõ tuisary tomo a taorihmapose. Yna tuisary tomo a roropa wewe pokona toxixihmapose ynororo. Toorihse. 21 Izyraeu esẽme ynanekaroase repe. Yrome mokyro orihtopõpyry poe oseruao tõmehse. 22 Mame yna marõkõ nohpo tõ yna erehno tõmirykõ ke. Toytose toto pakeimo zonẽtopõpyry pona. 23 Yrome ekepyry onenepyra tokurehse toto. Mame tooehse ropa tahtao xine, “Ritonõpo nenyohtyã ynaneneno,” nykã toto. “ ‘Tõsemãse ropa mana,’ nykã toto Ritonõpo nenyohtyã yna a,” nykã nohpo tõ yna a. 24 Mame yna marõkõ toytose zonẽtopõpyry pona. Nohpo omihpyryae ro emero tonese eya xine. Yrome ekepyry onenepyra tokurehse toto, tykase toto.
25 Mame ynara tykase Jezu eya xine,
—Tuaro pyra ro rukukuh matohu ipunaka. Oupuhpyrykõ tũpore mana. Okynã urutõkõ omihpyry zae ehtoh onenetupuhpyra matohu. 26 Zae nexiase Ritonõpo a tynymenekahpyry etuarimary aporo aorikyry roropa. Zae roropa aunukuru mana kapu aka emero esẽme ehtohme Ritonõpo maro, tykase Jezu eya xine. 27 Mame Moeze omihpyry poko, urutõkõ omihpyry poko roropa tamorepase toto eya. Typoko tamorepase toto eya Ritonõpo nymeropohpyry poe.
28 Mame eporehkasasaka tahtao xine Emauso pona, ynara tykase Jezu eya xine,
—Ỹ ytõko ase myahxo, tykase. 29 Yrome anaropopyra toehse toto,
—Yna maro exiko. Kohmanõko nase. Ytoto pyra nexino, tykase toto otuhparo eya. Naeroro itapyĩkõ taka toytose Jezu imaro xine. 30 Morarame typorohse toto ahtao otuhtoh pona, wyi tapoise Jezu a. Mame,
—Kure mase Papa, kaxĩpo tyya wyi tytohkase eya ekarotohme eya xine. 31 Mame morara kary etaryke tyya xine tonetupuhse ynororo eya xine.
—Tee! Jezu hmosero, tykase toh rahkene. Mame Jezu tõtuenikase ropa mokaro maro toehxĩpo. Esahpyry pona rokẽ tõsenuhmase toto. 32 Mame ynara tykase toto oseya rokene,
—To! Kure rukuh kynako. Sekese sexi ropa aomiry etaryke kyya. Osemae kuamorepa roropa kuoepyryhtao, Ritonõpo omiry poko, tykase toto.
33 Mame yroromero axĩ towõse ropa toto. Mororomero toeramase ropa toto Jerusarẽ pona. Toeporehkase toto. Moroto 11mãkõ tonese eya xine imehnõ maro. 34 Oturũko toh kynexine,
—Kuesẽkõ mã tõsemãse ropa rahkene. Tõsenepose Ximão a, tykase toto asakorõkomo a.
35 Morara kary etaryke tyya xine, tynenehpyrykõ tokarose roropa eya xine, tynetahpyrykõ roropa, Emauso esemary ae toytotopõpyrykõ poko. Mame ynara tykase toto eya xine,
—Jezu waro ynanexi ropa. Wyi apiakaryhtao ynanenetupuhno, tykase toto.
11mãkomo a Jezu osenepotopõpyry poko sero
(Mat 28.16-20; Mak 16.14-18; Jo 20.19-23; At 1.6-8)
36 Mame moro poko autururukohtao ro mõtoino rokẽ tõsenepose esẽkomo, Jezu, oximõmãkõ rãnaka.
—Enaromyra ehtoko, tykase ynororo eya xine.
37 Yrome tonaroxitapãse toto. Akuaryhpome tokarose eya xine. 38 Mame ynara tykase Jezu eya xine,
—Oty katohme oserehnõko matou? Oty katoh, “Nary rokene,” ãko matou okurohtao xine? Jẽsemãtopõpyry ropa poko onenetupuhpyra ro matou? 39 Enetoko ke jemary, upupuru roropa. Juotopõpyry eutahpyry seny. Ywy roro ase. Jemary apoitoko juaro oehtohkõme. Akuaryhpo tupũke pyra mana, tyehpyke pyra roropa. Yrome jenẽko matose. Tupũke ase, tyehpyke roropa ase, enara, tykase ynororo eya xine.
40 Mame morara kaxĩpo tomary tonepose eya xine, tupupuru roropa. 41 Yrome onenetupuhpyra ro toto, tãtãkyemarykõke itamurume, tõsenuruhkarykõke roropa.
—To! tykase rokẽ toto. Mame ynara tykase Jezu eya xine,
—Tohke matou? tykase. 42 Mame kana ahnohpyry tokarose eya, ano roropa. 43 Moro tapoise Jezu a. Tõse eya toto neneryme.
44 Mame ynara tykase Jezu eya xine,
—Senohne poko kuuruatose amaro xine ro jahtao. Ypoko Moeze nymerohpyryae ro emero toehse, Ritonõpo poe urutõkõ omihpyryae roropa, Tawi eremiatopõpyryae ro roropa, tykase.
45 Mame tutuarõtanohpose toto, Ritonõpo nymeropohpyry enetupuhtohme eya xine. Ynara tykase ynororo eya xine,
46 —Ynara tymerose Ritonõpo omiryme, “Ynymenekahpyry ypoe ro etuarimãko mana. Orihnõko mana. Mame ẽsemãnõko ropa mana oseruao tõmehse ahtao.” 47 Aomi poe ro, “Ipoetory tõ ytõko imehnõ amorepase omi kurã poko emero pata tõ punero. ‘Oorypyrykõ irumekatoko, eya ikorokatohme,’ ãko mã toto. Osemazuhme aporo Jerusarẽ pó amorepapitõko mã toto.” Morara tymerose Ritonõpo omiryme. 48 Morohne tonese oya xine exiryke, imehnõ tuarõtanohneme matose ypoko. 49 “Orẽpyra oritorỹko ase, kurã Zuzenu poe,” tykase Papa oya xine pake. Naeroro kurã Zuzenu enyohnõko ase oya xine. Yrome taro ehtoko aporo pata po. Papa jamitunuru eraximatoko aporo, tykase Jezu eya xine. (Tyjamihtase awahtao xine imehnõ tuarõtanohnõko matose ypoko.)
Sẽ nase Jezu onuhtopõpyry ropa poko kapu aka
(Mak 16.19-20; At 1.9-11)
50 Morotoino tarose toto Jezu a pata poe Petania myhtokoxi. Mame toto poko tõturuse ynororo Tumy a,
—Papa, kure rokẽ moxiã tyriko, tykase. 51 Tõtururuhtao ro tõnuhse toto maroino. Kapu aka toytose. 52 Mame ynara tykase toto,
—Kure mase Jezu, Ritonõpo nymenekahpyry mase, tykase toto. Mame toytose ropa toto Jerusarẽ pona. Tãtãkyemase toto. 53 Mame kokoro rokẽ kohmãse toto Ritonõpo maro oturutoh tao.
—Kure mase, Ritonõpo, kakehpyra toh kynexine. Enara.