1 “Typoetory tõ juteu tõ turumekase Ritonõpo a,” ãko matou ya? Arypyra ipunaka. Ywy roropa juteume ase. Aparão paryme ase. Pẽxamĩ paryme roropa ase. Jurumekara Ritonõpo mana. 2 Naeroro tynymenekatyã onurumekara Ritonõpo mana. Apitoryme tymenekase toto typoetoryme toto ehtohme. Ritonõpo omihpyry waro matose moro poko, Izyraeu hxirotopõpyry Eria a, Ritonõpo netaryme. Ynara tykase ynororo, 3 “Ritonõpo, urutõme onenyohtyã totapase eya xine. Tynekarorykõ zahkatoh typahpahse roropa eya xine. Ywy ro rokẽ opoetory akoĩpyryme ase. Mame jetapary kuhnõko roropa mã toto,” tykase Eria pake. 4 Morarame ynara tykase Ritonõpo eya, “Omoro rokẽ kara. Tuhke jenetupuhnanõ nae ro ase. Seti miume orẽpyra exiketõ ypoetory tõ nae ro mana. Jenetuputyry tyya xine onurumekara mã toto. Wewe xihpyry, ahno naxikahpyry ẽpataka porohpyra mã toto, ‘Kure mase. Yna rihpome mase,’ kara roropa toh mana tynaxikatyãkomo a,” tykase Ritonõpo. 5 Eria maronõpo tõ sã mã juteu tõ seromaroro. Toitoine rokẽ Ritonõpo enetupuhnõko mã toto, seti miumãkõ menekatopõpyry sã Ritonõpo a pake. Tuhke pohto rokẽ Ritonõpo nymenekatyã nae mana. Ipynanopyrykõ se toexiryke, tymenekase toto eya. 6 Tymenekase toto eya typoe rokene, ipyno xine toexiryke, kure aexirykõke pyra. Kynyrihpyrykõ kurã pokoino tymenekase kuahtao xine, typoe rokẽ pyra kymenekarykõ exiry, typoe rokẽ pyra kypyno xine exiry roropa.

7 Etatoko pahne, Izyraeu tõ tukurãkarykõ se repe zae toehtohkõme Ritonõpo a. Yrome tokurehse toto. Tuhkãkõkara rokẽ tukurãkase Ritonõpo a. Tynymenekatyã rokẽ tukurãkase eya. Yrome tukurãkatohkõ onenetupuhpyra imoihmãkõ kynexine. Naeroro tõmipona pyra exiketõ poko ynara tykase Ritonõpo kynexine, “Ah onenetupuhpyra nexĩ toto,” tykase. 8 Ynara tymerose Ritonõpo omiryme, “Ritonõpo poe otato pyra toehse toto,” tykase. “Onenetupuhpỹme roropa tyrise toto eya,” tykase. “Moro saaro seromaroro Izyraeu pakomotyã onenetupuhpyra mã toto. Etaryhtao eya xine otato pyra mã toto,” tykase. 9 Ynara tymerose Tawi a mokaro poko,

11 Yrome jũme pyra juteu tõ azahkuru osenetupuhnõko mã toto, axĩtao rokene. Jũme pyra toto wãnohnõko roropa Ritonõpo mana. Ritonõpo omipona pyra juteu tõ toehse. Morara exiryke imehnõ typynanohse Ritonõpo a, zumoxike juteu tõ ehtohme. Juteutõkara zumoxike juteu tõ se Ritonõpo kynexine, typynanohse toto exiryke. “ ‘Senetupuhtone roropa kypynanohtohkõme Ritonõpo a,’ ãko mã juteu tõ otarãme,” tykase Ritonõpo oseya rokene. 12 Juteu tõ Ritonõpo omipona pyra toehse. Morara exiryke juteutõkara pynanohnõko Ritonõpo mana seromaroro. Onenetupuhpyra juteu tõ kynexine. Morara exiryke juteutõkara enetupuhnõko seromaroro. Juteutõkara a kurãkõ ekarõko Ritonõpo mana seromaroro tõmipona pyra juteu tõ toehse exiryke. Yrome juteu tomo a enetuputyryhtao ropa itamurumehxo Ritonõpo nekarory apoĩko juteutõkara mana juteu tõ maro.

13 Oya xine juteutõkara a ynara ãko ase, Ritonõpo nymenekahpyryme ase ãmorepanekõme tõmiry kurã poko. Yronymyryme erohnõko ase ãmoreparykõ poko. Tãkye ase roropa. 14 Otarãme oumoxike xine wekyry tõ exĩko juteutõkara Ritonõpo enetuputyry eneryke tyya xine. Mame otarãme wekyry tõ mã Ritonõpo enetuputyry se exĩko roropa, juteu tomo. Mame otarãme toto pynanohnõko Jezu mana. 15 Juteu tõ se pyra toehse Ritonõpo ahtao kure toehse juteutõkara a, tymaro osepeme toto ehtohme. Mãpyra juteu tõ pyno ropa Ritonõpo ahtao kure kuhse exĩko mana. Aorihtyã ẽsemamyry ropa sã kure exĩko mana.

16 Wyi ekyiryhtao, ekyisenã zokonaka kure ahtao tytororo kure exiry enetupuhnõko sytatose. Otyro mity kure ahtao amoriry roropa kure mana. (Moro saaro tonetupuhnanõ osemazuhme Ritonõpo poetoryme toehse ahtao, seromato enetupuhnanõ roropa ipoetoryme exĩko, Aparão ehtopõpyry samo.) 17 Mame otyro tarykase mana, oriwera. Mame toitoine amoriry tysahkase esemy a. Tymyakãmase toto oriwera ituhtaõ amoriry ke, toto esahpyry po ahtatohme ropa. Moro oriwera amoriry sã juteu tõ mana, isahkatyã samo. Onenetupuhpyra toexirykõke Ritonõpo poenõme pyra toehse toto. Amarokõ juteutõkara, moro ituhtaõ amoriry sã matose. Ritonõpo poenõme matose toehse enetuputyryke oya xine. 18 Naeroro mokaro, juteu tõ, Ritonõpo onenetupuhpynõ onypoihtopyra ehtoko, “Tee, juteu tõ se pyra Ritonõpo mana. Kymarokõ rokẽ menekase,” kara ehtoko. Amoriry sã rokẽ matose. Zoko sã pyra matose. Mame otyro eukuru yhtopyra mana amoriry wino imity aka. Yrome imity wino onuhnõko mana amoriry aka. Morararo matose. Kure oritorỹko Ritonõpo mana juteu tõ pokoino.

19 Otarãme ynara ãko matose, “Ỹ, amoriry isahkatyã sã juteu tõ tymyakãmase yna ke,” ãko matose otarãme. 20 Ajohpe pyra mana. Amoriry isahkatyã sã juteu tõ turumekase Ritonõpo a onenetupuhpyra toto exiryke. Mame typoenõme amarokõ tyrise eya mokaro esahpyry pona, Kyrixtu enetuputyryke oya xine. Yrome epyrypara ehtoko. “Kymarokõ rokẽ Ritonõpo poenõme sytatose,” kara ehtoko. Tomeseke ehtoko Ritonõpo onenetupuhkehpyra oehtohkõme. 21 Otyro amoriry sahkary sã juteu tõ tuãnohse Ritonõpo a onenetupuhpyra toto ahtao. Amarokõ roropa opynanohpyra xine Ritonõpo exĩko mana onenetupuhpyra awahtao xine. 22 Moro poko Ritonõpo kure ehtoh enetupuhnõko sytatose. Yrome kyyrypyrykõ zehno exiry poko enetupuhnõko roropa sytatose. Tõmipona pyra exiketõ zehno mana. Yrome opyno xine mana ipyno exikehpyra awahtao xine onenetupuhkehpyra roropa awahtao xine. Naeroro tomeseke ehtoko. Turumekase oya xine ahtao, amoriry sahkary sã awãnohtorỹko roropa Ritonõpo mana. 23 Morarame juteu tomo a Ritonõpo enetuputyryhtao ropa eya xine, typoenõme toto rĩko ropa Ritonõpo mana. Isahkahpyry riry ropa esahpyry pona, moro saaro typoenõme juteu tõ riry waro Ritonõpo mana. 24 Amarokõ juteutõkara oriwera amoriry ituhtaõ sã matose. Mame moro ituhtaõ amoriry tysahkase, arykahpyry aka tyritohme, tarykasẽ amoriryme ehtohme. Moro sã matose. Osemazuhme Ritonõpo poetoryme pyra mexiatose. Yrome seromaroro ipoetoryme toehse matose. Mame oriwera amorirỹpyry riry ropa tupime pyra Ritonõpo a. Moro sã juteu tõ riry ropa tupime pyra Ritonõpo a mana typoenõme ropa toto ehtohme. Enetuputyryhtao eya xine typoenõme toto rĩko ropa Ritonõpo mana.

25 Wekyry tomo, Ritonõpo osenetupuhtopõpyry tokare pyra kynexine aporo. Yrome seromaroro tokare toehse rahkene. Naeroro ase aosenetupuhtopõpyry ekarõko oya xine, zuaro oehtohkõme. Ynara mana, axĩtao rokẽ Ritonõpo enetuputyry se pyra juteu tõ exĩko mana. Juteutõkara pynanopyry poko, “Epo,” tykase Ritonõpo ahtao, Kyrixtu tonetupuhse ahtao toto a, morara ahtao enetuputyry se exĩko ropa juteu tõ mana. Morohne poko ourutorỹko ase, “Kymarokõ rokẽ tymenekase Ritonõpo a, typoetoryme,” kara oehtohkõme. 26 Moromeĩpo juteu tõ emero pynanohnõko Ritonõpo mana. Sero poko ynara tymerose Ritonõpo omiryme,

33 Kure kuhse Ritonõpo mana imehnõ motye emero. Tuaro kuhse roropa ynororo. Emero ehtoh waro mana. Ritonõpo osenetupuhtoh waro pyra sytatose ipunaka. Ayaytory waro pyra roropa sytatose ipunaka. 34 Ynara ãko Ritonõpo omiry sero poko,